algab päev. püss päev.

kui täna oleks tulnud pärnusse keegi eesti juhtiv teleajakirjanik ja oleks tahtnud moodustada rivi inimestest kes täna olid ikka võiturid.. ja kui see rivi oleks saanud olema pikkusejärjekorras siis mina oleksin seal kolmas olnud. jah. tänase päeva ma lihtsalt võitsin ära. ei.. muidugi mitte ei teinud ma seda üksi.. sest olgem ausad.. igal staaril on vaja oma bäkkap tiimi.. ja teinekord on staari bäkkaptiim veel staarim kui staar ise. minul on ka nii vist. sest ehkki ma olen maru vend ikka.. tunnen ma et minu ümber on veel marumad inimesed. and i riili riili like it. täna tegelikult oli neli võiturit. ja üks oli neist mittemeessooesindaja. õu jeah beibi you know it..
sai taara ka ära viidud.. ja siis saadud raha eest ostsime bloki kellukest.. eks ikka selleks et hommikul mingit unejama ei oleks.. sest eks need kellukesed tulevad veel ka mitme mitme tunni pärast välja. minust. ärgatuskella aseaine.
üle pika talve sai normaalses olekus ennast taas tunda. ehk siis pärnu ranna kiikede küljes rippumas nagu... puuduliku arenguga ahvinimene kes ei hooli ei enda füüsilise ega ka vaimse poole tervisest.. ning seepärast ka nii hulljulgelt igasugu vigureid teeb. iseendaga. ja teistega.
hakkan graafikust vist maha jääma.. eks näis.. homme olen produktiivne ehk ja siis saan näha.. kuidas lood on sealpool võrtsjärve.
ja palun.. inimesed.. jätke meelde, et... nahkhiire peale ei ole tõepoolest mõtet karjuda.. sest ta tõenäoliselt lihtsalt ei kuule. ei kuule ja ega ei kuula ka. ta ei peagi. peaasi et need kuulavad.. kes on vajalikud kuulama.